mellivelli seiklused: Melbourne Cup ja muud

Teisipäeval oli Austraalias suursündmus Melbourne Cup. See on hobuste võidujooks, mida fännavad kõik tõelised austraallased. Sel päeval üritatakse töölt ära saada, et kas kohapeale seda tramburaid vaatama minna või siis kodus, baaris, kus iganes seda teleülekande teel jälgida. Meie töölt vaba päeva küll ei saanud, kuid juba eelmisel päeval teatati ette, et tuleb suurem Melbourne Cupi vaatamine ja KFC parimate palade nosimine, kaasa pidime võtma ühe dollari. Lisaks tavalistele pausidele saime lisaks veel ühe pooltunni. Kõik andsid ühe dollari, et loosi võitja saaks seitse ja teise koha omanik neli taala. Loosiga valisime endale hobuse nime ja numbri, kelle poolt olema pidime. Võitis sudaanlase Josephi, kelle sünninimi on Mure, hobune. Teise koha sai Meelis, juhuu! Naljakas oli vaadata, kuidas ülemused metsikult sõidule kaasa elasid. Pärast sai Meelis veel Buildexi logoga töösärgi ja mina talvemütsi ja kruusi, mõlemad muidugi Buildexi logoga.

Tööl pole palju muutunud, ikka tegeleme kruvidega, kuid vahepeal oli kaks uut töötajat. Tüdruk Sidneyst ja poiss Belgiast. Neiu oli õpetaja ja poiss palgasõjaväelane Afganistaanis. Nemad töötasid meil vaid kaks nädalat. Sudaani-Josephi kohta saime teada, et ta on sõjapõgenik ja teda on kahel korral tulistatud. Üks lask jalga ja teine näkku. Me oleme ikka mõtisklenud, miks tal nii suur arm näos on ja ta nii imelikult räägib, nüüd on see siis teada. Üldiselt näeb ta kena ja rõõmus välja, ei arvakski, et ta midagi sellist läbi on pidanud elama. Sakslasel Gundil oli eile viimane tööpäev ja siis on oodata uusi töötajaid.

Kaks nädalat tagasi reede öösel vastu laupäeva umbes kella kolme ajal, kui meie Meelisega õndsat und magasime, sündisid Dani koeral Lyral 11 kutsikat. Meelis kuulis läbi une niuksumist ja läks õue vaatama. Üllatus oli suur, et kutsikaid nii palju oli ja et nad juba sündisid. Räägiti, et alles kuu pärast võivad ilmavalgust näha. Meelis päästis kivi vahele kinni jäänud kutsika ja ehitas kõigile pesa. Hiljem läksin mina ka vaatama. Uskumatu, et neid nii palju oli! Praeguseks on neid alles 10 ja nad pole veel silmi avanud. Eile jõudis Dan saare pealt töölt tagasi ja hakkab usinalt nende äraandmisega tegelema.

Oleme avastanud kaks huvitavat linnas olevat ujumiskohta, kus ikka aeg-ajalt sulistamas käime. Üks järv ja teine ookean. Üldiselt ei või ookeanis ujumas käia, sest krokodillid ja Box Jellyfishid võivad eluohtlikuks osutuda, kuid see koht on merest eraldatud ja vetelpääste on kohapeal valves. Mõlemas kohas on veekogu ääres dušid. Järve ääres on isegi kaks välijõusaali ja selline laste mänguväljak, millist mina Eestis küll näinud pole. Kõikvõimalikud huvitavad liud ja ronimismängud, isegi vibra väljak on joonistatud. Joogivee kraanid ja istekohad, eraldi tualett ja dušš veel majakeses. Selle juures on veel grillikohad ja katusealused, välipliidid. Tihti võib seal näha koosistumisi.

Cheers!