Maast ja ilmast

Põhjaterritooriumi alal ei ole lubatud meres ujuda, sest kõiksugused mürgised elukad on just siiakanti kogunenud. Üks puudutus ja pisike millimallika sarnane veeloom võib osutuda saatuslikuks, rääkimata suurematest ja hirmuäratavamatest loomadest. Otsustasime vabal päeval minna mereäärde vaatama, millised huvitavad tegelased seal toimetavad. Ilm kiskus küll tormi poole, kuid see meid ei heidutanud.

Siinsed rannad on inimtühjad. Vaid vahel jalutavad mõned romantikasõbrad sealt läbi, kuid päevitamise ja ujumisega seal küll ei tegeleta. Meie jaoks tundus see küll alguses imelik, sest Eesti rannad on juba hiliskevadel esimesi päikesepüüdjaid täis ja võiks ju arvata, et sellisel soojal maal ja troopikavööndi-Darwinil peaks ju ometigi laskma end päikese poolt paitada, aga ei. Päevitamisest pole mõtet siin unistada, sest igapäevane UV on 13-15. See tähendab seda, et kui hoida veekanistrit õues päikese käes, siis pooleteise kuu pärast saab sellest näpu läbi panna, sest päike on plastmassi üles sulatanud. Ei taha mõeldagi, mida ta nahale teha võib.

Uitasime rannal ringi, nägime suuremaid ja väiksemaid krabisid, linde ja pisemaid loomi. Krabid liiguvad nii naljakalt. Nad ei kõnni nägu ees, vaid liiguvad hoopis külg ees ja meid nähes püüavad peitu pugeda. Neid nähes tuli kohe punapäise Arieli multikas meelde, kus krabid samamoodi kõndisid. Kui vihm merelt saabuma hakkas, istusime autosse ja merele hästi lähedale sõites saime saabuvat vihmatormi lähedalt näha.

Praegu on alanud tsüklonihooaeg, mis tähendas viiekümnendatel aastatel ühel ootamatul päeval seda, et saabus tsüklon Tracy, mis pühkis linna rohkem maatasa kui teine maailmasõda. Raadio soovitab tsükloniks valmis olla ja teada, mida sellises olukorras teha. Meie töökoha teadetetahvlil on samuti õpetus, kuidas toimida, kui tsüklon peaks saabuma töötundidel. Järelikult pole muretsemiseks põhjust. Natuke kõhedaks võtab küll, sest meie pole ju selliste ekstreemsete ilmastikuoludega harjunud, aga eks kohalikud teavad, mida teha. Peamine on valmisolek.

Vihmaga on siin lood nii, et kui sajab, siis sajab nagu oavarrest. Statistika kohaselt sajab siin näiteks jaanuarikuus sama palju, kui Eestis kolme-nelja suvekuu jooksul kokku. Ja see pole üldsegi kõige vihmasem ala, kirdes Austraalia vihmapealinnas Tully sajab kaks korda nii palju. Seda aga vihmahooajal. Kui on kuiv hooaeg, ei tule kuus kuud vihmatilkagi. Praeguseks on aga vihmahooaeg juba alanud ja jääb üle vihmariideid kasutamiseks valmis hoida. Temperatuur on seevastu aastaringselt sama. Nii suvel kui ka talvel ja kõigil vahepealsetel aastaaegadel on sujuvalt öösiti kakskümmend viis soojakraadi ja päeval keskmiselt kolmekümne viie kanti. Ühel ootamatul hommikul oli vaid kakskümmend üks ja ma lõdisesin. Mis värk sellega on?

Igatahes võite kõik küsida, kui midagi arusaamatuks on jäänud või pakkuda välja, millest veel kirjutada võiks ja kommenteerida ka ikka. :)

minek

Meelise lemmikpilt. Hõimutants

pisikrabi

vihmasadu

krabi