Seajaht

Nüüd on ka metssea jahil käidud. Siin käib see kõik hoopis teist oodi. Ei olda relvadega kusagil kõrgel onnis, vaid Austraalias jahitakse sigu koerte ja nugadega. Koerad võtavad jäljed üles, hakkavad siga jälitama ja kui nad ta leiavad, üritavad nad siga maha murda. Koertel on kaitsevestid, et siga koerte kõri kallale ei saaks. Koerad hoiavad metssiga kinni, kuni peremees kohale jõuab, sõralise tagajalgadest haarab ja ta küllili heidab, et ta noaga parematele jahimaadele saata.

       Minu ja majakaaslase Dani jaht algas sellega, et määrisime end paksu sääsetõrjevahendi kihiga kokku, kuna sääski metsas väga-väga palju. Siis panime pikad riided selga ja võtsime taskulambid. Joogivesi ja noad ning muu vajalik autosse, koerad autokasti ja seiklus võis alata. Tegime peatuse bensiinijaamas,  et energiajooki osta, kuna kell oli juba pool 12 ja teadsime, et tuleb pikk-pikk öö. Pärast pikka sõitu lõppes tee ja edasi läks pisike metsarada, mida mööda me paar kilomeetrit veel sõitsime. Panime koertele ja endale külge valguspulgad, et üksteist pimedas näeksime. Kuna emane koer on õnnistatud olekus, ei olnud ta nii aktiivne kui isane. Kui koerad kastist välja lasime, võttis isane kohe mingi jälje üles. Ei lasknud tal veel vabalt joosta, kuna pidime suure lambi ühendama seljakotis oleva aku külge. See lamp valgustas tõesti hästi: kohe oli pimedas toimuvast hea ülevaade. Lasime koerad lahti ja järgnesime nendele. Selline tagaajamistrall kestis väga mitu tundi ja palju-palju kilomeetreid. Poole sellest ajast sadas väga tugevalt vihma. Hea, et ma kommipaki kaasa võtsin. Selle kallasin taskusse ümber, et fotoka ja telefoni paki sisse vihma eest varju pista. Saadsin Vellile kiire smsi ja lülitasin telefoni välja. Kommid sulasid loomulikult taskus ära=))). Siga meil tabada ei õnnestunud, kuigi koer võttis päris mitmel korral väga närviliselt mingi lõhna üles, kuid selle hiljem kaotas. Nägime küll sigade jälgi ja Dan ütles, et siin neid liigub väga palju, kuna ookean oli suht kõrval meil ja neil polnud kuhugile põgeneda, oli see jahiks väga sobilik koht. Selle öö jooksul õnnestus mul näha väga palju suuri ämblikke ja putukaid, dingot, 2 suurt kotkast, suuri konni ja muid tegelasi. Auto juurde jõudes oli kell märkamatult 03.30 tiksunud. Suureks kurvastuseks oli auto kumm täiesti tühi. Pärast mitu tundi tulutuid paranduskatseid õnnestus meil kumm parandada kruviga, mis me kummi katkise koha sisse keerasime. See pidas vaevalt kilomeetri vastu, kuna tee oli väga auklik ja kivine. Ei tahtnud velje peal ka edasi sõita. Mõtlesime, et magame hommikuni autos ja siis vaatame, mis saab. Riided olid märjad, auto sääski täis ja oli väga palav. Magasime vahelduva eduga 2,5 tundi, kuna kauem polnud see võimalik. Hommikul otsustas Dan, et sõidame tühja kummiga aeglaselt koju. Tee peal tuli vastu väga palju jahimehi koerte ja atvdega. Ühed uhkemad kui teised. Koju sõitsime jalakäija kiirusega päris mitu tundi. Mul oli põnev, sest hea oli jälgida nii aeglase sõidu ajal looduses toimuvat, nägin toredaid linde ja väikeseid loomi. Koju jõudes polnud me kannatused veel läbi, kuna toa võtit polnud kummalgi kaasas. Pidin kahjuks Velli üles äratama, et tuppa pääseksime. Ta oli väga rõõmus mind elusa ja tervena nähes, pidin ainult paariks tunniks minema, aga see seiklus kujunes oodatust pikemaks.

metsaelanik

koerad suplemas

parandustööd

võitlusülikonnas