Lennujaamad

25.08


Bangkokis ärkasime varakult, 5 paiku, et õigeaegselt lennujaama jõuda. Kuna olime päeval mitu tundi juba maganud, ei tahtnud uni kuidagi tulla. Öösel saime 2-3 tundi und. Hommikul oli loomulikult jälle passipaanika, st me ei leidnud jälle passe üles. Tuli välja, et need olid koti salataskus, väga kaval.

Passid üles leitud, võisime teele asuda. Takso saime lihtsalt, jälle mingi hull juht, kihutas nii mis kole, kõhus hakkas sellest rallist küll korralikult keerama. Lennujaama jõudsime see-eest eriti vara. Seal sõimegi sushit. Lennu ajal süüa ei pakutud – pettumus. Singapuris oli 8h aega järgmise lennuni.

Aega kulutasime mõistlikult, tegime palmidega pilte ja jalutasime pargi moodi kohas. Otsisime ikka öömaju, aga ei midagi. Mõtlesime kõhud täis süüa, aga palju ei raatsinud kulutada. See oli viga. Suhteliselt soodsas kohas tellisime omaarust nuudliroad, korralikud praed, nagu pildil näha oli, kuid tegelikult olid need hoopis supid. Neid polnud süüa kuidagi võimalik. Me nõustusime, et ei annaks sellist toitu koerale ka. Üle 2 ampsu süüa ei suutnud, täielik solk ikkagi, juba see kaamlihais, mis toidust tuli, oli lämmatav. Lasime kiirelt jalga ja võtsime järgmiselt lennujaamatänavalt paar sushit ja Snickersi ning õhtusöök oligi söödud.

Kuuetunnise lennu ajal Singapurist Darwinisse ei saanud samuti süüa. Lennukis tutvusime toreda Austraalia naisega, kes muidu šokolaadi ei söö, aga Kalevi kommid maitsesid talle küll.

Kohale jõudes pidi täitma küsimustiku, kus pidi märkima, kas tood sisse ravimeid ja toitu. Ma märkisin, et herbidest tehtud ravimeid ei too ja toitu on ainult komme. Sest tegelikult hästi ei lubata taimseid ravimeid ega pulbritoite. Ei tahtnud riskida, et neist ilma jään. Käed nii värisesid, aga vahele ei võetud. :)

Siia jõudsime natuke enne kolme öösel. Polnud mõtet kusagilt öömaja otsima minna, sest odavates kohtades pärast 12 enam check-ini teha ei saa. Infost soovitati kohta, mis oleks 900kr öö maksnud, aga 7 tunniks on see väga palju, isegi ööpäeva eest ei maksaks nii palju. Lisaks oleks läinud veel takso raha. Otsustasime lennujaamas ööbida. Kõik diivanid olid juba ööbijaid-ootajaid täis, niisiis heitsime vaibale, võtsime magamiskoti alla ja pleedi, mille AirBerlinist saime, peale. Õhtusöögiks sõime ühe Corny. Uni ei tahtnud tulla, aga kokkuvõttes saime vist isegi 3h magada.

26.08

Üles ärgates polnud jällegi aimu, mida edasi teha, netti ligipääs puudus, ei saanud odavaid peatumiskohti otsida. Meelise telefon ka ikka ei tööta. Telefon on lennurežiimi peal ja seda ei saa kuidagi ära võtta, ei saa helistada, ei midagi. Seega on meil ainult üks telefon, Meelise kaart peamiselt sees. Kohe, kui Mell enda kaardi sisse pani, tuli sõnum, mis oli juba 15h tagasi saadetud. See oli Meelise sõber, kes meile auto üle andma pidi. Vahepeal saime ühendust ka Melli vana klassiõega, kes soostus meid enda juurde võtma. Ta elab 25km linnast väljas ja see pole parim variant, aga on vähemalt tasuta. Toas, kus me magama peaks, pole mööblit.

Jalutasime lennujaamas ringi ja otsisime söögikohti. Lennujaam on palju väiksem kui Tallinna oma. Leidsime vaid 100kr-seid võileibu, millest loobusime. Läksime välja Mäkki otsima, aga tuli välja, et see on liiga kaugel. Tulime tagasi ja tegime pakisuppi kraaniveega.

Vahepeal tuli välja, et Meelise sõber saab meid selle autoga, mille endale saama pidime, peale võtta ja linna viia. Me ei tea, kas me autot endale päris tahaks, sest siis peab jälle bensiini pärast muretsema. Töötades oleks lihtsam. Seda me veel arutame. Loodetavastu näitab ta meile linna ja annab nippe edaspidiseks, ehk isegi töösoovitusi või viib linnast välja Meelise klassiõe juurde. Jääme ootama ja lootma.

Pilte lisan hiljem.