Bangkok

24.08


Lend Bangkokki polnudki üldse hull, kaks korda sai süüa, vahetpidamata pakuti jooke ja enne uinumist sai klaasikese Bailystki. Aga üks uskumatu asi oli küll. Öösel, kui pime oleks pidanud olema, sõitsime suurest välgupilvest mööda. Pilv oli suuremgi kui nägemisulatus aknast välja. Terve taevas oli välgusähvatustest kogu aeg valge, sekundis oli mitu välku. Mõtlesin, kas nüüd ongi kõik. Aga ei, hiljem sõitsime sellest pilvest läbi ka. Magada saime umbes 3 tundi, selle aja jooksul jõudis Meelis vähemalt 40 erinevat magamisasendit proovida, kuni Jääaeg telekast algas. Lennuk sõitis u 12 340m kõrgusel kiirusega 963km/h, külmakraade 58C(õues siis ikka), kolme teki all jäime ellu.

Bangkoki lennujaama jõudes pidime viisad tegema. Taotlusvormi peale vaadates ehmusin, sest seal oli märgitud, et viisatasu on 1000THB. Tegelikult seda ikkagi maksma ei pidanud. Kui tunniajane taotluste täitmine ja järjekordades seismine viisa saamiseks tehtud sai, kiirustasime kohe pagasilindi juurde. Kohale jõudes avastasime, et olid alles veel 7 matkaranitsat, mida valvas terve rügement väikseid kohalikke asjaajajaid. Olime väga tänulikud. Siis jagasime Meelisega kotid võrdselt: käsipagas mulle ja suured matkakotid Meelisele.

Läksime transporti öömajja otsima. Lennujaama uksest välja astudes saime tunda seda kurikuulsat lämbet soojamaaõhku. Meelise jaoks oli see õhuahmimapanevalt lämbe(pagasi raskuse pärast ilmselt), aga mul polnud hullu, kuigi see oli mu esimene kord Euroopa keskpaigast kaugemal käia. Nägin ära ka esimese palmi, sinna otsa ronida veel ei jõudnud, sest see oli nii kaugel, aga plaan on.

Taksobuss sõitis ühesuunalisel kiirtee moodi rajal. See tee on vaiade peale ehitatud ja selle all elavad inimesed, kes ei jaksa endale isegi papitükki peavarjuks muretseda. Slummides elavad ikkagi pappkatusega uberikes kohalikud. Ilusad ja uhked majad on koledate ja räämas majadega vaheldumisi. Tundub, et kõik ehitavad maju, aga keegi nende hooldamisega ei tegele. Seega isegi suuremad ja korralikumad kortermajad või büroohooned lekivad ja roostetavad jms. Majad on halli värvi augukestega pesad, mis meenutavad mulle liivahiirte kodusid.

Kõikidel majadel ja autodel ja kõigel on konditsioneer. Majade küljes väljaspool on neid ühe maja peale kindlasti kümme. Meie ööbimiskohas oli konditsiooneeridest nii jahe, et külm oli isegi.

Autod sõidavad seal, kus on lubatud 40 – 80km/h tavaliselt sujuvalt 120 – 140ga. Peamised teed on nn kiirteed, mis on kõik ühesuunalised. Linnasisene liiklus tavateedel on samuti peamiselt ühesuunaline. Ridu vahetatakse nii kuidas juhtub ja see on ime, et ma siiani ühtki avariid näinud pole.

Mõnda „troopilist“ looma olen juba ka näinud: kärbest ja tuvi. Öösel võis ka sisalikke silmata ja koeri ja kasse, kes tänavanurkadel konutasid. Ühte koera ründas rott. Nüüd nägin esimese roti ka ära.

Pärast öömajja jõudmist tegime linnale tiiru peale TukiTukidega. Need on õhulised sõiduvahendid, mis viivad kõikjale ja millega sõitmise eest peab maksma 20THB ehk 8kr. Meie saime kaks TukiTukit ühe hinnaga ja kurnasime juhte tunde.

Sööki soovitati osta tänavatelt, aga hügieeninõudeid siinmaal väga ei tunta. Mõned letid nägid välja nagu kompostihunnikud. Teised rändurid julgesid kohe maha istuda ja sööma asuda, aga meie käisime enne ikka mitu tänavat läbi. Algul piirdusime vaid jäätise ja arbuusiga, siis aga isu tõusis. Võtsime julguse kokku ja sõime nuudleid kanaga – polnudki kõige hullem, paar bambusevart saime ka kauba peale. Kõrvale jõime õlle Chang. Täiesti maitsev ja sarnane Eestis müüdavatele.

Meie külalistemaja tuba oli täiesti korralik. Suur voodi, diivan, telekas, wc-vannituba. Ainult pliit puudus. Koridori laest tilkus aeg-ajalt mulle mingit löga pähe, vett äkki.

Jalg ei valuta enam, peaaegu normaalselt saan juba käia.

Meelis võeti järjekordselt pagasikontrollis vahele ja paluti kott avada. Ta oli sellega juba arvestanud, sest seda on tal tihti juhtunud(kahtlane reisija vist) ja seetõttu ennetasime seda ja läksime varem kohale. Lennujaamas avanes võimalus ka esimene Aasia sushi süüa, valmis sai 6tk ühe minutiga ja oli keelt alla viiv. Loomulikult paar boksi edasi oli sama asi poole hinnaga.