Farm

Heihei, lugejad!
Elu laimifarmis muutus nukraks, kuna eelmise aasta lõpul tabas Queenslandi kesk- ja lõunaosa tsüklon, mis ujutas üle maa-alad, mille suuruseks on kokku Saksamaa ja Holland. Seetõttu ei pääsenud veoautod läbi ja viljasaak jäi turgudele toimetamata. Järelikult polnud ka mõtet vilju juurde korjata ega ka pakkida. Nii oli see küll igal pool ja peaaegu et igas farmis, aga farmerite suhtumine meisse jättis soovida. Mitte ühelgi päeval ei tuldud meie majja ütlema, et tööd pole. Ei öeldud ka, kui kaua seda pole või mis toimub. Nädal aega täielikku vaikust.
Pärast paari päeva otsustasime uut tööd otsima minna. Proovisime kaht tööbürood, kuid ka nemad ei osanud meid aidata, siis läksime ise farmist-farmi tööd küsima ja näkkaski. Tööd saime alustada paari päeva pärast. Juhuuu. Mõlemad töötame avokaadode pakkimise majas. See on uhiuus maja, uute töövahendite, -masinate, traktorite, asjadega. Mina pakin ja Meelis teeb sadat muud toimetust. Tööl pole viga midagi, kuigi esimene päev läks mul ülemusega natuke nihu ja Meelis isegi arvas, et mind vallandatakse. Järgmisel päeval kutsuti aga tagasi ja siis selgus ka see, et viga polnud minus, vaid masinas. Nüüd kiidetakse mind taevani ega taheta enam kuhugi lasta. :) Meelis oli päris uhke mu üle.
See, mis meile ei meeldinud, oli elamiseks mõeldud maja, mis on hästi vana. Ühine "ruum" on õues ja sellel on kaks seina. Väga ebamugav, kui putukad sõbrad ei ole. Ebameeldivaks muutub asi just õhtusel ajal, kui õuetule peale tulevad kõiksugused putukad-mutukad kohale. Õnneks olen sellega nüüdseks juba harjunud, kuigi eelmises farmis oli see äärmiselt ebamugav, kuna meie hoone kõrval oli suur järv, mis meeldis väga sääskedele, konnadele ja madudele, rääkimata muudest lendelukatest ja roomajatest. Ühel õhtul leidis Max Meelise soki seest suure mürgise sajajalgse. Sellise hammustuse korral peab kohe haiglasse minema, sest ta mürk on tappev.. Seekord vedas. Paari kängurud nägime ka puude vahel hüppamas. Farmer kutsub vahel aga paar poissi endaga kaasa, et neid jahtida..
Avokaadofarmi majas olevatel tubadel pole uksi, selle asemel on neil kardinad. See otsustas ööbimise küsimuse hetkega, nüüdseks oleme juba ligi nädala oma bussis ööbinud. Väga mugav on isegi ja ühisalasid ning -hüvesid saame ikka kasutada. Üüri maksame eelmise kohaga võrreldes poole vähem. Siin hakkab ka kahjuks tööd väheks jääma, sest avokaadod on veel liiga väikesed. Tööd saab teha 3-4 päeva nädalas ja sellise tempoga saab meil farmitöö tehtud mai lõpuks, mil hakkame ka kodupoole liikuma. Nii palju siis reisimise mõtetest..
Täna käisime Athertonis, kust ostsin omale ametüsti kivi tüki. Väga ilus on. Pärast läksime järve äärde, kust poisid hüppasid ligi 20-meetrisest hüppekohast puu otsast vette, väga hirmus oli, aga täiesti elu ja tervise juures teised.
Üks hull uudis on ka: nimelt on Queenslandi taas tabamas troopiline tsüklon, või hoopis koguni kaks. Üks peaks siiakanti jõudma homme hommikul ja teine tuleva nädala alguses. Lõpuks olemegi sellele nii lähedal ja see ei ole üldse hea, kõik on siin natuke paanikas.