Tööpäev kestab 8 tundi. Algab kell 6 ja lõpeb 2.40. Söögipause on kaks :). Mõlemad pausid on pooletunnised. Kollektiiv on väga kirju: prantslane, sakslane, kaks aafriklast, üks austraallane ja kaks eestlast ehk meie. Nalja saab palju.
Prantslane Kevin on omamoodi, tassib oma kõiksugu muusikainstrumente kaasa alustades kõlahargist, lõpetades parmupilli ja pärismaalaste vilepilliga. Me pole veel kõike näinud, aga ta seljakotis tundub olevat terve orkester. Sakslane Gundhi on hästi vaikne, aga kui keegi talle helistab, siis räägib ühe jutiga kogu jutu tunniajase kõne jooksul ära. Kui midagi ütleb, siis on see naljakas. Tööd teeb suure hoolega, aga kui paus algab, viskab kohe kuhugi siruli ja jääb magama. Aafriklaste (Alex ja Joseph) keel on kõige naljakam keel ever. Humahabamabasamahuunga, nagu ebaselge hõimu mõmin, naerda meeldib neile ka. Ja tööd teevad ülikiiresti, samal ajal laulavad või ümisevad.
Kohalik noormees Ryan teeb kõige paremaid nalju, aga neid meie kõigi kulul. Kui ta rääkima hakkab, suudab ta meie kuuega korraga vahetpidamata rääkida. Ta lubas oma vana ratta ka meile anda, et me saaksime kahekesi sellega tööl käia, siis ei peaks Dan nii vara tõusma. Meelis väntab, mina pakiraamil, kui see rattal olemas on. Pole seda veel näinud.
Meelis on mu isiklik tõstuk, kes tõstab väga raskeid kaste ja reste minu eest. Pausi ajal teeb massaaži, sest mul tööst õlad valutavad. Ikkagi istuv töö ju :). Õnneks oleme angaaris, päike ei paista peale ja ventilaator jahutab. Kohv on tasuta, all you can drink, värske külm vesi ka. Need kuluvad marjaks ära.
Jätkuvalt käime tööbüroodes ja otsime ikka tööd. Nii kaua jätkame kruviassistentidena.
-How do you call a man who drives a car full of screws?
- A screwdriver.
Lõunapausil oma kõva ninaga suurte saabastega, turvalisus ennekõike!
No comments:
Post a Comment