Kamraad

No ma ei või, kui mõnus päev täna olnud on! Kogu päeva vältel 29-30 kraadi ja praegu on kell juba kuus õhtul ning ikka nii soe!

Käisime täna Meelisega rannas. Võtsime ka lainelauad kaasa. Ma polnudki siiani meres ujumas käinud sel aastal. Ei teagi, kumb soojem oli, vesi või õhk. Ülimõnus! Lained suured polnud, sest suhteliselt tuulevaikne ilm oli – seda mõnusam praegu verandal istuda ja õunakooki süüa, päike tagaplaanil loojumas, ja ikka nii soe ja mõnus!

Vaatasin, kui palju siit Cairns Streedilt koju Avamaa tänavale läheks ja Google Maps näitas, et 20 700 km oleks vaja läbida. Soovitas autosõitu (mõnes kohas ka praami) ning aega võtaks kohale jõudmine  347 tundi, seda siis vahet pidamata sõites.

Vaatasin, et olin selle juba päris ammu kirjutanud, aga polnud postitanud. Praeguseks on Meelise sõbrad Kristjan ja ka Kristjan-Helena meie juurde Austraaliasse jõudnud. Helena ja Kristjan tõid meile külakostiks Eesti musta leiba! Konserve tahtsid ka tuua, aga need oli lennujaamas ära võetud. Eriti liigutav kingitus ja mõnuga sai leib söödud.

Meie jagamismajas olnud prantslased otsustasid ühel hetkel ära minna ja juhtus nii, et saime kogu kamba meie majja elama! Nüüd elamegi meie, viis eestlast, siin jagamismajas, lisaks jaapani tüdrukud. Meie kamraadid Tiina ja Aimar elavad siiski veel kapis ehk siis jagamismajas, mille toad näevad välja kui kapid.

Töö juures on asjad rahunenud. Tunde saame nii, mis mühiseb ja pärast uute, lubatud „professionaalide“ tulekut oleme me rohkem hinnas, isegi korealaste silmis. Paistab, et 9 aastat töökogemust siiski professionaaliks ei tee. Sellegipoolest on uued töötajad toredad. Algul kahtlesin, kas on palju rääkida 40ndates naistega, kuid on, ja isiksused klapivad. Üks on pärit Filipiinidelt ja teine Jaapanist. Lisaks neile aasialastele, pluss korea paarile, lisandus meie töötajate hulka veel kaks korea poissi. Seltskond missugune!

See oli siis see mõnus rannapäev

Paistab, et peab Meelisest rohkem pilte tegema hakkama :D

"Kas Eesti on kolmanda maailma riik?"

Vot niimoodi küsis üks mees meil tööl kontorist.

Tööl toimuvad meil ka muudki huvitavad asjad. Näiteks lasti Kristjan, kes tegelikult meiega juba kaks nädalat on olnud, lahti. Ning meile anti 4 päeva „mõtlemisaega“. Nimelt Korea tüdruk ja poiss, kes meil töötavad, räägivad kõikidest teistest töötajatest ülemustele halba ja ülemused usuvad ka! Tegelikult on see muidugi alatu laim ja teisest küljest, kes läheks isegi siis midagi rääkima, kui see ka tõsi oleks, lihtsalt niisama rääkimise pärast? Me oleks võinud sedasama teha, aga see on ju totter.

Varem saime ülemustega hästi läbi ja nad olid meiega väga rahul. Nüüd ei taha meie poolset lugu isegi ära kuulata. Ei tea, kas selle saab kuidagi lahendatud, sest selline töökeskkond küll koht ei ole, kuhu iga päev minna tahaks. Palk on iseenesest hea, aga kas see on sellist jama väärt?

Käisime ka natuke siin lähedal asuvat vihmametsa uudistamas, plaan on ka tagasi minna. Ja püramiidimäele ronida.

Kohtasime siinsamas Cairnsis ühte eestlastest paari, nendega käimegi väljasõitudel. Siin on meie vihmametsas käigust video.

Mõned pildid

                                                       suuur varaan oli :)