Tsüklon pidi saabuma veebruari alguses. Töötasime sel ajal Mareebas avokaadofarmis. Esmalt kuulsime sellest uudistes, hiljem farmeritelt. Oht tõusis päev-päevalt ja kaks päeva enne ennustatavat tsüklonit ütlesid farmerid, et asi on tõsine, on oodata tormi ja tuult, mida pole juba ligi viis aastat kohatud. 2005. aastal olnud tsüklon hävitas Queenslandis kogu banaanisaagi, nõudis elusid ja vara. Oli oodata sama. Eelneval päeval ja samal päeval pakkisime asjad väiksesse seljakotti, mis endaga suurde halli kaasa võtta, dokumendid kehade ligi. Selles samas suures hallis pakkisime tüdrukutega igapäevaselt avokaadosid. Farmerid ütlesid, et me ei pea sinna jääma, võime ka kohalikku koolimajja minna, kuhu koguneb suur osa linnast ja ümbruskondsetest. Farmerid kindlat sõna ei andnud, et nende hall püsti püsima jääb. Otsust oli raske teha, kuid otsustasime siiski farmilistega jääda.
Päev enne lubatud tsüklonit tuli raadiost iga veerandtunni järel häiresignaal, mis edastas uusi andmeid, hoiatati, et torm saabub ookeanilt otse Cairnsi peale ja sealt liigub edasi sisemaa poole. Meie olime Cairnsist 60km sisemaa suunas. Tuule tippkiiruseks öeldi 300km/h. Jah, kolmsada! Ei osanud me siis ettegi kujutada, kuidas hooned püsti peaks jääma või meie ellu. Kõigil soovitati varjuda või ohutsoonist põgeneda. Kui aeg oli käes, siis tõmbasime autode akendele kleeplintidega papitükid, et tuules lendavad esemed aknaid ei lõhuks. Hiljem sõitsime autod, traktorid ja forklifti halli sisse, kõikidel masinatel üks külg vastu suuri uksi toetama. Uksi oli neli, igaüks eri ilmakaares.
Plaan oli, et varjume hallis, sest töötajate maja oli suhteliselt väike ja ebaturvaline. Farmerid ennustasid, et see maja saab tuule poolt minema puhutud. Hallis oli sees aga ka pisem külmruum, kuhu me, juhul, kui ka halli katus või seinad vastu ei pea, varju minema pidime. Seal oli palju madratseid kogutud, mis me siis endale peale oleks pidanud viskama end tuule eest kaitstes. Igaks juhuks panin endale neoonika särgi selga, et mind hiljem leitaks..
Istusime hallis ja ootasime midagi väga suurt ja kohutavat, kuid saatus mängis meile vingerpussi. Meteoroloogia internetilehel uuenes iga tunni tagant info ja vahetult enne rannikule jõudmist muutis tsüklon suunda. Lihtsalt muutis suunda! Selle asemel, et sirgjooneliselt liikuda ja ennustuste ja arvutuste kohaselt otse meie peale tulla, keeras see hoopis ringi ja läks meist lõuna poolt mööda. Milline ime! 300km/h-se tuule asemel saime vaid 90km/h tuult, mis on küll samuti ohtlik, kuid kindlasti mitte pooltki nii hull kui see, mida arvasime tulevat. Järgmisel hommikul vedeles osa saagist küll maas, kuid asi polnud üldse hull. Ja töö võis jätkuda..
Räägi veel vedamisest!
satelliitpilt
hukatust toov algne prognoos
hommikul
